Tolmu leidub igas kodus – mõnes rohkem, teises vähem. Kus on tolm, seal peidab end vahel ka tolmulest, mis tekitab paljudele inimestele allergiaid. Tolmulest võib põhjustada nohu, ninakinnisust, aevastamist, hingamisraskusi ning isegi silmapõletikku. Mis tegelane see paljale silmale nähtamatu tolmulest täpsemalt on, mismoodi ta tekib ja kuidas temast vabaneda?

Ämblikulaadsed olendid

Tolmulestad on välimuselt ämblikusarnased olendid, kes on kõigest 0,2–0,4 mm pikkused. Nad on praktiliselt läbipaistvad, seega paljale silmale nähtamatud. Kõige rohkem võib neid leida voodist, sest nad söövad inimese nahalt eraldunud kettusid. Ka toituvad nad bioloogilistest jäätmetest, näiteks hallitusseentest, bakteritest, toidujääkidest, õietolmust jne. Enamasti elutsevad nad just pehme mööbli sees ning sisustustekstiilides nagu vaibad, kardinad jms.

Tolmulestade jaoks on ideaalne elu temperatuuril 20–25° ja rohkem kui 50% õhuniiskuse juures. Tavaliselt kodumajapidamiste elukeskkond neile seda kõike pakubki. Ainuüksi madratsi sees võib end mõnusalt tunda sadu tuhandeid tolmulesti.

Kuidas tolmulestad tekivad?

Tolmulestade olemasolu ei pruugi tingimata tähendada, et tegemist on koduga, kus koristamisega eriti vaeva ei nähta. Mõnikord võib olla hoopis nii, et tolmulestad võivad elutseda vägagi puhtas ja hoolitsetud eluruumis. See kehtib ka vastupidi – ruumid on tolmused, kuid tolmulesti ei leidu, sest neile pole sobivaid tingimusi ehk eespool mainitud temperatuuri ja õhuniiskust. Kõige enam leiab tolmulesti ikkagi vanadest, niisketest ning halva õhuvahetusega paikadest.

Tolmulestade tekkepõhjusena on märgitud ka koduloomade karvu ja kodukeemia rohket kasutamist. Väga kergesti koguneb tolmu ka laste pehmetesse mängu- ja kaisuloomadesse ning nüüdisajal kasutatavatesse villavaipadesse.

Mida tolmulestade vähendamiseks teha?

Täielikult midagi tolmuvabaks muuta on keeruline. Ometi juhul, kui inimesel on tolmulestaallergia ja seetõttu ebameeldivad sümptomid nagu nohu, hingamisraskuseid või ninakinnisus, on parimaks leevenduseks just allergeenide ehk tolmu vältimine. Allergiku kodus on kõige otstarbekam vältida tekstiilpindu, näiteks suuri vaipu ja kardinaid, sest nii saab tolmulestade paljunemispaikasid vähendada.

Tolmulestade hävitamiseks on mitu head relva – kuumus (vähemalt 60 kraadi ja 1 tund), päikesekiirgus (3 tundi) ja sügavkülm (1–2 ööpäeva). Seejärel tuleb tekstiilid tolmulesta jäänustest puhastada. Et lestade paljunemist pidurdada, peaks kodus olema hea ventilatsioon ja õhuniiskus ruumides alla 45%. Asju, mis koguvad tolmu väga kergesti, nt raamatud, riided ja mänguasjad, võiks hoida kinnises kapis. Tekstiilpindasid, mida kodust eemaldada ei saa, peaks töötlema regulaarselt kuuma auruga. Sama on mõistlik teha ka laste pehmete mänguasjadega. Koristamisel tasub eelistada niisket puhastust ja HEPA-filtriga tolmuimejat. Allergia korral on äärmiselt oluline hoida tolmulestavabana magamisase. Pärast magamist on soovitatav jätta voodi korrastamata, et magades tekkinud soojus ja niiskus voodiriietest haihtuks. Tõhusad on ka spetsiaalsed madratsi-, teki- ja voodikatted. Voodipesu tuleks vahetada korra nädalas ning pesta vähemalt 60 kraadi juures. Talvel, kui väljas on pakane, tasub tekid-padjad viia vähemalt ööpäevaks õue. Muul ajal võiks tekid-padjad kord kuus 60 kraadise veega läbi pesta.

Võitlus tolmulestadega on eriti tõhus, kui teha majapidamises regulaarselt suurpuhastusi ning pehmele mööblile paar korda aastas keemilist puhastust. Vaata lähemalt SIIT.