Kevad on käes ja tavaliselt tähendab see paljudes peredes seda, et on aeg end kokku võtta, talvega kogunenud kola üle vaadata, ebavajalik minema visata ja korraldada üleüldse üks tegus suurpuhastus. Seda, kuidas kevadist suurpuhastust teha, kirjutasime siin.

Iga suurem koristus algab aga alati asjade korrastamisest ehk põhjalikust sorteerimisest. Kui teed seda nii, et paned kõik asjad lihtsalt silma alt ära, siis võid juba mõne päeva möödudes avastada, et toad hakkavad taas segamini minema. Aja jooksul koguneb kodudesse üha rohkem ja rohkem esemeid ning enne kui arugi saad, valitseb eluruumides taas sama seis. See võib olla küllaltki muserdav, eriti juhul, kui just äsja tegid korraliku suurpuhastuse.

Kas tunned, et sul ei ole oma elamise üle täielikku kontrolli? Tõenäoliselt ongi põhjus selles, et su kodus on liiga palju asju ja sa ei ole suutnud paljudest neist õigel ajal loobuda. Loe edasi ja vaata, mida saad selleks ette võtta!

Millest alustada?

Esemetega tegelemisel on kaks põhilist etappi: esiteks ebavajalike asjade äraviskamine ja teiseks otsustamine, kus hoida allesjäänud asju. Pühenda end kõigepealt täielikult äraviskamisele – ära mõtle asjade hoiustamisele enne, kui oled kõik esemed hoolega läbi vaadanud.

Kindlasti tasub enne pihta hakkamist mõelda ka üldisele eesmärgile. Küsi endalt ausalt: „Miks ma tahan oma kodu korda seada?“ Kui leiad vastuse, siis on sul tegutsemiseks olemas kindel siht ning seda teades on palju kergem otsustada, mida ära visata ja mida mitte.

Kuidas siiski otsustada?

Esemetest on kerge lahti saada siis, kui nende äraviskamiseks on konkreetne põhjus – asi on katkine, moest läinud või seotud mõne ebameeldiva mälestusega. Tunduvalt keerulisem on siis, kui äraviskamiseks mõjuvat põhjust ei ole ning samas esemest otsest kasu ka pole. Kindlasti oled kuulnud mitmesuguseid soovitusi, näiteks, et viska asi minema juhul, kui sa ei ole seda aasta jooksul kasutanud.

Tegelikult on kõige efektiivsem meetod võtta iga objekt kätte ja küsida endalt: „Kas see asi pakub mulle rõõmu?“ Kui vastus on ei, siis viska see ära. See võib tunduda kummalise lähenemisviisina, kuid proovi ise järgi ja kindlasti üllatud! Koristamise üldine mõte ongi ju pakkuda rõõmu puhtusest ja korras elupaigast ning see saab omakorda võimalikuks alles siis, kui sind ümbritsevad üksnes esemed, mis pakuvad rõõmu. Seega jäta alles vaid asjad, mis lähevad sulle hinge.

Üks kategooria korraga

Tavaliselt hakatakse koristama asukohapõhiselt ehk mõeldes nii „Teen kõigepealt korda magamistoa ja siis jätkan elutoaga“ või „Sorteerin kõik sahtlid ja seejärel asun kappide kallale“. Proovi seekord pisut teisiti, kuna teistsugune meetod võib osutuda tunduvalt tõhusamaks.

Nimelt võta ette üks kategooria korraga – kogu kõik sama esemekategooria alla kuuluvad asjad kokku. Tõepoolest KÕIK! Näiteks, kui soovid korrastada oma rõivaid, siis otsi läbi toad ja kapid ning kogu ühte hunnikusse absoluutselt kõik riided, mis sul elamises on. Alles seejärel alusta sorteerimist, vaata iga rõivatükk läbi ja jäta alles vaid need, mis pakuvad sulle rõõmu. Võid moodustada ka väiksemaid gruppe: kõik sokid, püksid, pluusid jne.

Enamik inimestest on sellise meetodi puhul oma esemete hulgast šokeeritud, sest nad poleks eales arvanud, et neil on nii suur kogus asju. Paljud esemed on tõenäoliselt vajunud lausa unustusse ja seetõttu on neid päevavalgele tuues lihtsam otsustada, kas need on sinu jaoks olulised või mitte.

Sorteerimise järjestus on oluline

Ära alusta sorteerimist esemetest, mis kannavad endas palju mälestusi ja mille üle on kõige raskem otsustada. Nendeks on näiteks fotod, lemmikraamatud jne. Esemete allesjätmise ja äraviskamise protsess liigub palju sujuvamalt, kui alustad esemetega, mille puhul on lihtne teha otsuseid. Kõige lihtsam on algust teha rõivastest (sest sentimentaalsete esemete hulk on nende seas väike), seejärel võtta ette raamatud, siis kõikvõimalik pudi-padi ja viimaks emotsionaalset väärtust kandvad asjad ja mälestusesemed.

Kui siiski ei suuda otsustada …

Inimloomusesse on otsekui kodeeritud vastumeelsus asju ära visata, isegi kui sisimas teame, et peaksime seda tegema. Näiteks on kindlasti sulle tuttavad mõtted „Äkki seda läheb vaja?“ või „Selle äraviskamine on ju raiskamine“. Need mõtted teevad asjadest loobumise sisuliselt võimatuks.

Kui sulle satub kätte selline ese, mida on raske ära visata, siis mõtle, miks sul see konkreetne ese üldse on? Millal selle said ja mida see sulle siis tähendas? Tõenäoliselt on see oma osa sinu elus juba täitnud ja saad sellest rahulikult ning tänutundega loobuda. Kui see on pikka aega sügaval kapis peidus olnud ja sa isegi ei mäleta, et see sul oli, siis polegi vaja rohkem kahelda.

Kui oled asjade äraviskamise ja korrastamisega lõpule jõudnud, siis tunned selgust ning värskust ja sedasama tunnevad ka sinu asjad, mis pakuvad sulle päriselt rõõmu.